asya lakṣaṇaṁ ca tatraiva—
rāga-dveṣādibhiś citta-lāghavaṁ cāpalaṁ bhavet |
tatrāvicāra-pāruṣya-svacchandācaraṇādayaḥ || [bha.ra.si. 2.4.168] iti |
lalitayā saha sūryārādhana-vyājena śrī-vṛndāvanam āgatāṁ rādhāṁ dṛṣṭvā tāṁ spraṣṭum utsukaḥ śrī-kṛṣṇaṁ prati lalitā śleṣokti-bhaṅgyāsyā aprauḍhitvānyāspṛṣṭatva-komalatvādi-jñāpanayā vastuto’rpayanty api bahir vārayantīva kuñjara-vyapadeśena sa-cāpalam uvāca |
kṛṣṇa eva kuñjaraḥ karī he tathā-bhūta ! niḥśaṅkam yathā syāt tathā tvaṁ gokulaṁ vraja eva taḍāgaḥ saraḥ tasmin bhava utpattir yāsāṁ tāsu vara-padminīṣu śreṣṭha-kamala-latāsu, pakṣe, parama-sundara-padminī-jātiṣu śrī-gopa-subhrūṣu yataḥ phullāsu puṣpitāsu, pakṣe puṣpa-śabdasyaivānyārthatvāt gūḍhābhiprāyato vyāhṛtaḥ |
kintu nalinīṁ padminīṁ padma-latāṁ, pakṣe, padminī-jātim enāṁ mama sakhīṁ śrī-rādhām |
kareṇa śuṇḍena, pakṣe, pāṇinā mā parispṛśa na saṁspṛśa |
pakṣe apa-parī varjane iti parir niṣedhārthaḥ, na spṛśa iti na, kintu spṛśety arthaḥ |
tām eva hetu-garbha-viśeṣaṇābhyāṁ vyañjayati—mṛdvīṁ komalāṁ tathā alabdham aprāptam, anuditaṁ kusumaṁ puṣpaṁ yasyāṁ tāṁ, pakṣe pūrvavat gūḍhābhiprāyāt śleṣoktiḥ |
rajo guṇe ca strī-puṣpe iti nānārthe |
rajo’yaṁ rajasā sārdhaṁ strī-puṣpa-guṇa-dhūliṣu iti ajaye’pi rajaḥ-śabdasya paryāye strī-puṣpatva-prasiddheḥ |
yadyapi tāsāṁ parama-vrīḍā-śīlānām etādṛk dhārṣṭyam ayuktaṁ, tad-agratas tathāpi cāpalasya rāgodbhavatvāt pratipadaṁ śleṣeṇaiva kathanāc ca na doṣaḥ, tatrāpi sākṣād anūktvā vyapadeśenaivoktatvāt |
sutarām eva doṣa-leśo’pi nāśaṅkanīyaḥ, pratyuta tat-kaumalyādi-guṇa-prakāśanād vāstavārthe guṇa evātra jñeyaḥ ||