evaṁ pakṣa-dvaye kramāt kṛṣṇa-viṣayā cāsūyoktā |
tatra prathama-padye yadyapi aucityād viśeṣato’sya preyasī-viṣayā sā gūḍhāsty eva tathāpi prakaṭam ākhyātuṁ punar apy udāharaṇāntaram ārabhate—yathā veti |
śrī-kṛṣṇa-cumbana-janita-kṣatādharāṁ kāñcid vraja-sundarīṁ nirīkṣya tat-saubhāgyam asahamānā kācit tat-pratipakṣā tāṁ prati sāsūyam āha |
mugdhe he mūḍhe ! muralyā ucchiṣṭa-pānato’pi garvātiśayatvāt |
kṛṣṇasyādhara-madhu karma, unmadā udgato mado yasyāḥ sā |
nanu bhavādṛśīnāṁ parama-durlabhaṁ tat, kim iti tat-prāptyā garvitā na syāt ? tatrāha—muralīti |
muralyā ādau bhuktam āsvāditaṁ paścād yatheeṣam āpīya vimuktaṁ tyaktaṁ yat tasmin tad-adhara-madhuni yathā bhavatī rajyati kṛtārthaṁ-manyatayā āsajjate, tathānyā kā tatra rajyati, api tu na kāpīty arthaḥ ||
pūrva-rasāmṛte’pi (2.4.165)—
mā garvam udvaha kapola-tale cakāsti kṛṣṇa-svahasta-likhitā nava-mañjarīti | anyāpi kiṁ na sakhi bhājanam īdṛśīnāṁ
vairī na ced bhavati vepathur antarāyaḥ || [padyā. 302] atraiva śrī-daśama-skandha-padyaṁ ca, yathā—
tasyā amūni naḥ kṣobhaṁ kurvanty uccaiḥ padāni yat |
yaikāpahṛtya gopīnāṁ raho bhuṅkte’cyutādharam || [bhā.pu. 10.30.30] iti ||