atha sva-matam āha—na hy asya iti |
asya kṛṣṇasya vidhitsitaṁ cikīrṣitaṁ karhicid api kāle pumān brahmādir api na veda, kim idaṁ vidhitsatīti na jānāti |
nanu na vettu ko'pi, jijñāsā tu jāyate? tatrāha—yad iti |
yuktā yoginaḥ kavayo vidvāṁso'pi |
etad uktaṁ bhavati—na khalu bhavatāṁ kaṣṭaṁ prārabdha-racitaṁ śakyaṁ vaktuṁ kṛṣṇaikāntiṣu tad-vallabhatvāt, tasya pāpāṁśa-miśratvena tadvati yudhiṣṭhire dharmatva-virodhāt |
na ca kāla-racitaṁ tat, kṛṣṇa-nātheṣu bhavatsu tad-vallabhatvāt, jñaḥ kāla-kālo guṇī sarva-vid yaḥ iti mantra-varṇāt kāla-kṛtam ity atra kāla-śakti-matā kṛṣṇenety arthāt |
sva-kāla-śaktyā iti vakṣyamāṇāt, tasmāt kṛṣṇādhīnaṁ bhavatāṁ kaṣṭaṁ, tvad avagamī na vetti bhavad-uttha-śubhāśubhayor guṇa-viguṇānvayaṁs tarhi deha-bhṛtāṁ ca giraḥ iti śruti-stotre bhavad-utthety upādānāt |
na ca tad-vijijñāsāpi yuktā, tayā kavīnām api mohāt, tathā hi—tasya bhavatsu duḥkha-dānaṁ sukha-dānam ubhaya-dānaṁ vā vidhitsitam? nādyaḥ, bhakta-vatsalya-hānāt, na madhyaḥ, adarśanāt, nāntyaḥ, sauhārda-vilopāt ||