tad evaṁ dharmān parityajya bhaktyaiva kṛtārthī-bhavatīty uktam |
idānīṁ kasyacid bhaktasya keṣucid dharmeṣu yadi spṛhā syāt, tadā te dharmā api bhaktyaiva bhavantīty āha—idaṁ hīti |
puṁsas tapa-ādīnām avicyuto’vyabhicārī |
artho hetuḥ idam uttamaḥ-śloka-guṇānuvarṇam eva nirūpitaḥ |
artho viṣayānarthayor dhana-kāraṇa-vastuni | atidheye ca śabdānāṁ nivṛttau ca prayojane ||
yat karmabhir yat tapasā [bhā.pu. 11.20.32] ity-ādi bhagavad-vākyād bhaktyā tapa-ādi-phalānām api siddhir bhavet, kiṁ punas teṣām ?
smartavyaḥ satataṁ viṣṇur vismartavyo na jātucit | sarve vidhi-niṣedhāḥ syur etayor eva kiṅkarāḥ ||
ity-ādi pādma-vākyataḥ sarveṣām api dharmāṇāṁ kiṁ punas tapa-ādi-mātrāṇām iti |
yad vā, tapasa iti tapaḥ śrutādi-vidhāyaka-śruti-vākyānāṁ bhagavad-bhakti-vidhāna eva tātparyāt |
hari-kīrtanam evāvicyuto’bhidheyaḥ—dharmo yasyāṁ mad-ātmaka [bhā.pu. 11.14.3] iti bhagavad-ukteḥ, sarva-śāstra-vākyānāṁ śrī-bhagavaty eva tātparyam iti śrī-madhusūdana-sarasvatī-vyākhyānāc ca ||