gāthā-mayī prākṛta-bhāṣayāryā gāthā tat-svarūpā lipiḥ lihitākṣara-vinyāsaḥ ||
pūrvarāga-prasaṅge nija-priya-sakhī-dvārā śrī-rādhāyāḥ śrī-kṛṣṇe’naṅga-lekhaḥ |
sudṛḍhaṁ yathā syāt tathā mama hṛdayaṁ tvam eva vidhyasi bhinatsi |
nanu madana-vedanayaiva tvaṁ dūyase |
kim iti mām upālabhase ? tatrāha—madanaḥ khalu niścitaṁ kevalaṁ balavat suṣṭhu duryaśaḥ apakīrtim eva labhate |
etad evānyathānupapattyāha—dṛśyasa iti |
sakala-dikṣu tvaṁ dṛśyase, madanas tu kutrāpi na dṛśyata iti |
atra sarvāsu dikṣu tat-sphūrtyā tasyās tasmin premāveśātiśayo dyotitaḥ |
ata eva sudṛḍham iti vedhana-kriyā-viśeṣaṇenāsya virahaja-kleśasya mahā-duḥkhātmakatvaṁ ca dhvanitam |
dharia paḍicchanda-guṇam, sundara maha mandire tumaṁ vasasi | taha taha rundhasi baliam, jaha jaha ca{i}dā palāemi ||
[vi.mā. 2.33]
gāthety upalakṣaṇatayā padya-mayī lipir api, yathā lalita-mādhave—
aciraṁ nirasya rasitaiḥ pratipakṣaṁ rājahaṁsa-nikurambam | kṛṣṇa-ghanas tvām amṛtais tṛṣitāṁ candrakavatīṁ siñca || ||
[la.mā. 5.7]