preṣṭhasyeti suhṛd ity upalakṣaṇaṁ tat-saṅgi-nija-rahasyajña-janānām āloke’pīti jñeyam |
gūḍho’vahitthayāntar-niruddho yo roṣas tena atijṛmbhitaḥ suprakāśitaḥ |
bhūri-bhāva-mayo garvāsūyāvahitthā-dainya-cāpalyautsukyādi-bhāva-pracuraḥ |
tīvortkaṇṭhitam antimam ante jātaṁ yasya saḥ |
śaiṣike’rthe kālādhikāre antāc ca [pā. vā. 363] iti ḍimaj-vidhānāt |
tat-suhṛd-āloka-prapañcas tu śrī-bhāgavate—
taṁ vīkṣya kṛṣṇānucaraṁ vraja-striyaḥ pralamba-bāhuṁ nava-kañja-locanam | pītāmbaraṁ puṣkara-mālinaṁ lasan- mukhāravindaṁ parimṛṣṭa-kuṇḍalam ||
su-vismitāḥ ko’yam apīvya-darśanaḥ kutaś ca kasyācyuta-veṣa-bhūṣaṇaḥ | tam uttamaḥ-śloka-padāmbujāśrayam ||
taṁ praśrayeṇāvanatāḥ su-sat-kṛtaṁ sa-vrīḍa-hāsekṣaṇa-sūnṛtādibhiḥ | rahasy apṛcchann upaviṣṭam āsane vijñāya sandeśa-haraṁ ramā-pateḥ ||
jānīmas tvāṁ yadu-pateḥ pārṣadaṁ samupāgatam | bhartreha preṣitaḥ pitror bhavān priya-cikīrṣayā ||
anyathā go-vraje tasya smaraṇīyaṁ na cakṣmahe | snehānubandho bandhūnāṁ muner api su-dustyajaḥ ||
anyeṣv artha-kṛtā maitrī yāvad-artha-viḍambanam | pumbhiḥ strīṣu kṛtā yadvat sumanaḥsv iva ṣaṭpadaiḥ ||
niḥsvaṁ tyajanti gaṇikā akalpaṁ nṛpatiṁ prajāḥ | adhīta-vidyā ācāryam ṛtvijo datta-dakṣiṇam ||
khagā vīta-phalaṁ vṛkṣaṁ bhuktvā cātithayo gṛham | dagdhaṁ mṛgās tathāraṇyaṁ jārā bhuktvā ratāṁ striyam ||
kṛṣṇa-dūte samāyāte uddhave tyakta-laukikāḥ ||
gāyantyaḥ priya-karmāṇi rudantyaś ca gata-hriyaḥ | tasya saṁsmṛtya saṁsmṛtya yāni kaiśora-bālyayoḥ ||
kācin madhukaraṁ dṛṣṭvā dhyāyantī kṛṣṇa-saṅgamam | priya-prasthāpitaṁ dūtaṁ kalpayitvedam abravīt || iti ||
[bhā.pu. 10.47.1-11]